WINDOWS UPDATE

Ajal, mil tuli välja esmane distributsioon operatsioonisüsteemist Windows, ei olnud tarkvaraarendajad veel teadlikud asjaolust, et nende teos võib sisaldada nõrkasid lülisid. Inimene, kes soovib nõrkust ekspluateerida, tuvastab need kiirelt, tihtipeale tuues endaga kaasa halbu tagajärgi. Kõige levinum situatsioon on Windowsi "turvaaukude" ärakasutamine, nakatades nende kaudu operatsioonisüsteemi kahjulike viiruslike programmidega. Hiljem, kui arendajad said aru, milles viga peitub, kirjutati valmis veaparandus (ingl. k patch). Aja jooksul sai selliseid parandusi palju ning komplekteeriti esimene tarkvarakogum (service pack), mis sisaldas endas mitme tüüpvea parandust. Windows Update'i veebikeskkond on loodud selleks, et kasutaja saaks aimu oma Windows-töökeskkonna nõrkustest, ühtlasi pakutakse talle võimalust need ka parandada allalaetavate veaparanduste näol. Süsteem skanneerib arvutit üle võrgu, tehes kindlaks, millised veaparandused on süsteemist puudu ning pakub neid koheselt ka kasutajale allalaadimiseks.

Viimasel ajal on olukord muutunud eriti kriitiliseks, võrgus pesitsevad miljonid viirused, mis on valmis kaitsmata arvuteid võrku ühendamisel nakatama, seetõttu on praegu ülimalt vajalik olla teadlik arvuti kasutamise riskidest võrgus. Üks nakatunud arvuti võib tekitada võrgus katastroofi, sest tema näol on tegemist potensiaalse nakatajaga ning "haiguse" edasiviijaga. Seetõttu soovitame kliendil esimese asjana panna peale TULEMÜÜR ning VIIRUSETÕRJE.

Kui olete ebakindel, kas Windowsi uuendamist on Teie süsteemi puhul kunagi tehtud, on võimalus seda kontrollida. Internet Exploreri puhul on protseduur lihtne: ülemiselt menüüribalt peaksite valima Tools ning selekteerima valiku Windows Update. Otsetee Windows Update veebikeskkonda [ LINK ]

VIIRUSED

Esmalt räägime veidi üldist juttu viirustest. Viirus on võõrorganism, mis peremeesorganismile kahju teeb ning selle ressursside arvelt end üleval hoiab. Põhimõtteliselt on arvutiviiruse töömetoodika sarnane orgaanilise viiruse omale.

Arvutiviirus on arvutiprogramm, mis sisaldab endas kahjulikku koodi. Programmi käivitumisel vallandub rida käsklusi, mis sunnivad arvutit käituma programmis kirjeldatud koodi järgi, olgu see kõikide andmete kustutamine, kasutaja info ammutamine, seejärel edasisaatmine mõnesse kaugesse ühenduspunkti jpm.

Viimasel ajal on aktuaalseks muutunud selliseid viirused, mis kasutavad ära enim tuntud operatsioonisüsteemide nõrkusi. Nüüdseks on nende vastu kirjutatud veaparandused, kuid tihtipeale ainult sellest ei piisa. Arvutiviiruste väljaravimiseks on kohustuslik residentne antiviirus. Selle suurimaks plussiks on reaalajas sissetulevate andmepakettide põhjalik kontroll ja läbivaatus. Vahel võib olla süsteem viiruse poolt niivõrd kahjustatud, et ükski antiviirus enam aidata ei suuda, sellisel juhul päästab vaid kõvaketta vormindamine ning operatsioonisüsteemi uuesti installeerimine. Rohkema informatsiooni saamiseks võib kontrollida, missuguse viirusega viirusetõrje hakkama ei saanud, sisestades nimi otsingumootorisse, näiteks Google. 

Valik tuntumaid viirusetõrjeid:
NOD 32 [ LINK ] tasuline, proovimiseks tasuta
Kaspersky AntiVirus [ LINK ] tasuline, proovimiseks tasuta
F-Secure [ LINK ] tasuline, proovimiseks tasuta

{phocadownload view=category|id=2|text=Hinnakirjad|target=b}

TULEMÜÜR
Tulemüür on fiktiivne nimi kaitsemehhanismile, mis Teie arvutit viirustest ning sissetungidest kaitstuna hoiab, enne kui nad üldse süsteemi siseneda jõuavad. On olemas nii riistvaralisi (vahelüli modemi ja arvuti vahel), kui ka tarkvaralisi (programm arvutis) tulemüüre. Kõige lihtsam on endale hankida tarkvaraline tulemüür, erinevaid on saadaval üsna palju.

Windows XP ja uuemate omanikud võivad tunda ennast veidi turvalisemalt, kui vanemate Windowsite kasutajad, kuna XP-l on olemas tulemüür integreerituna. See tuleb kindlasti koheselt alguses aktiveerida (Start > Settings > Control Panel > Network and Internet Connections > Network Connections > paremklikk Local Area Connection'i peal Properties > Advanced ning sistestada linnuke "Protect my computer..." ette). Windowsi veaparanduste pakett Service Pack 2  uuendab süsteemi nii, et tulemüür lülitatakse sisse vaikimisi, see on ka kasutaja seisukohalt kõige efektiivsem. Uutematel Windowsi versioonidel on tulemüür vaikimisi sisse lülitatud.

Valik tarkvaralisi tulemüüre:

ZoneAlarm Personal Firewall [ LINK ] tasuta, olemas ka tasuline PRO versioon
McAfee Firewall [ LINK ] tasuline, proovimiseks tasuta
Norton Personal Firewall [ LINK ] tasuline, proovimiseks tasuta

PS! Jälgige, et arvutis ei oleks aktiivsena mitte kunagi üle ühe tulemüüri korraga.

NUHK- JA REKLAAMVARAVASTANE TARKVARA
Nuhkvara all mõistetakse tarkvara, mis luuakse reklaami eesmärgil. Tihtipeale muutuvad sellised reklaamid kasutaja suhtes liiga agressiivseks ning võtavad liialt suuri mõõtmeid, mitte jättes mainimata ka arvuti ressursse, hakates nii häirima kasutaja tööd. Nuhkvara kui termin tuleneb teatud tüüpi tarkvarast, mis võib mingi hetk siseneda kasutaja süsteemi, kirjutada end süsteemiregistrisse ning hakata omavoliliselt internetiühendust ära kasutama, saates nn. emaserverisse andmeid kasutaja tegevuste kohta tema töö põhjal. Nuhkvara iseeneslik arvutisse sattumine on vähetõenäoline, tavaliselt on põhjuseks ebaturvaliste lehekülgede külastamine ning tundmatu tarkvara allalaadimine ja kasutamine. Kui tunnete, et arvuti on jäänud aeglasemaks, samas aga antiviirus midagi ei tuvasta, siis tõenäoliselt aitavad Teid järgmised programmid:

Lavasoft Ad-Aware [ LINK ]
Spybot Seatch and Destroy [ LINK ]

FTP
FTP programmid on mõeldud failivahetuseks Teie ja serveri vahel. Vajalik näiteks kodulehe failide üleslaadimiseks serverisse.

Hea, mitmekülgne ja eestikeelne vabavara FTP programm on FileZilla [ LINK ]. 

VALIK KASULIKKE PROGRAMME

Mozilla Firefox [ LINK ] turvaline ja mugav veebilehitseja.

Google Chrome [LINK ] turvaline ja mugav veebilehitseja.

Opera [ LINK ] veebilehitseja sisseehitatud meilikliendiga ja paljude lisadega.

Adobe Acrobat Reader [ LINK ] tasuta, lubab avada PDF formaadis dokumente. Paljud arved, õppematerjalid, seadmete õpetused ja teised dokumendid levivad internetis just PDF formaadis.

Skype [ LINK ] tasuta programm sõprade ja tuttavatega vestlemiseks. Skype on VOIP tarkvara ja erineb teistest VOIP tarkvaradest selle poolest, et kasutusel on P2P ühenduse mudel. Lubatud videokõned.
MSN Messenger [ LINK ] tasuta programm sõprade ja tuttavatega vestlemiseks, saate alati teada, kas nad on hetkel arvuti taga ning võimaldab reaalajas nendega ka suhelda, lubab failivahetust 2 osapoole vahel. Videokõned.
WinAMP [ LINK ] programm mp3, audio cd plaatide ja mitmete internetiraadiote kuulamiseks.
RealPlayer [ LINK ] programm mitmete interneti vahendusel mängitavate videoklippide ja internetiraadiote mahamängimiseks.

VLC Player [ LINK ] tasuta programm enamlevinud meedivormingute mahamängimiseks. Ei vaja lisakoodekite installeerimist arvutisse.

CCleaner [ LINK ] puhastab arvutit ajutistest failidest, logifailidest, otsib ja parandab ka registri probleeme.

7-Zip [ LINK ] programm, mis suudab lahti pakkida enamik levinumaid pakitud failide formaate (rar, zip, tar jt).

Adobe Flash Player [ LINK ] vajalik osade veebilehtede täielikuks kuvamiseks.

Java [ LINK ] vajalik osade veebilehtede täielikuks kuvamiseks.